1988. aasta suveolümpiamängud – Vikipeedia
Mine sisu juurde
Allikas: Vikipeedia
See artikkel
ootab
keeletoimetamist
(Märts 2023)
Kui oskad, siis palun aita
artiklit keeleliselt parandada
Kuidas ja millal see märkus eemaldada?
1988. aasta suveolümpiamängud
17. september - 2. oktoober
Korraldaja
Lõuna-Korea
Seoul
Los Angeles 1984
Barcelona 1992
1988. aasta suveolümpiamängud
olid XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid
17. septembrist
2. oktoobrini
1988
Seoulis
Seoul kinnitati olümpiamängude korraldajaks
ROK
-i 84. istungil
30. septembril
1981
Baden-Badenis
. Otsustavas hääletusvoorus edestas Seoul
Jaapani
linna
Nagoyat
häältega 52:27.
Olümpiaareenid
muuda
muuda lähteteksti
Olümpiamängude peaareeniks oli Olympic Stadium (kohti pealtvaatajatele 100 000) Chamchilis, arhitekt Kim Swoo-Geun.
Ava- ja lõputseremoonia
, kergejõustikuvõistlused, jalgpalli medalimängud, ratsutamise takistussõit, ratastoolide võidusõit.
Muud võistluspaigad: Seouli spordikeskuses Chamshilis: Chamchil Indoor Swimming Pool (5000) –
vettehüpped
veepall
; Chamchil Gymnasium (12 700) –
korvpall
; Chamchil Baseball Stadium (30 000) – näidisala
pesapall
; Chamchil Student's Gymnasium (7500) –
poks
, Olympic Indoor Swimming Pool (10 000) –
ujumine
kujundujumine
veepall
; Olympic Weightlifting Gymnasium (4000) –
tõstmine
; Olympic Fencing Gymnasium (7000) –
vehklemine
; Olympic Velodrom (6000) –
jalgrattasport
; Olympic Tennis Courts (15 000), 18 väljakut –
tennis
; Sangmu Gymnasium (5000) –
maadlus
; Changchung Gymnasium (7500) –
judo
, näidisala
taekwondo
; Hanyang University Gymnasium (10 000) –
võrkpall
; Saemaul Sports Hall (4100) –
võrkpall
; Han River Regatta Course (25 000) –
aerutamine
sõudmine
; Taenung International Shooting Range (3000) –
laskmine
; Hwarang Archery Field (1500) –
vibulaskmine
, Seoul Equestrian Park (52 000) –
ratsutamine
; T'ongilro Circuit (600) –
jalgratta maanteesõit
; Seoul National University Gymnasium (5000) –
lauatennis
, näidisala
sulgpall
; Tongdaemun Stadium (3000) –
jalgpall
; Songam Stadium (25 000) –
maahoki
; Royal Bowling Center (1000) – näidisala
keegel
; Suwoni linnas (35 km Seoulist) Suwon Gymnasium (5500) –
käsipall
; Taejoni linnas (192 km Seoulist) Taejon Stadium (30 000) – jalgpall; Taegu linnas (328 km Seoulist) Taegu Stadium (33 000) – jalgpall; Kwangju linnas (380 km) Kwangju Stadium (25 000) – jalgpall; Pusani linnas (430 km) Pusan Stadium (25 000) – jalgpall ja Pusan Yachting Center –
purjetamine
. Kokku 34 võistlus- ja 72 harjutuspaika.
Korraldus ja osavõtt
muuda
muuda lähteteksti
Korralduskomitee SLOOC president oli Park Seh-Jik.
Võistluste patrooniks oli Korea Vabariigi president Roh Tae-Woo.
Piletiga pealtvaatajaid kokku: 3,2 miljonit.
Suurima võistkonnaga oli väljas
USA
– 611 sportlast (pluss 166 treenerit, kohtunikku ja esindajat).
Esimest korda olid mängudel
Ameerika Samoa
Aruba
Brunei
Cooki saared
Guam
Jeemeni RDV
Maldiivid
Saint Vincent ja Grenadiinid
Vanuatu
Ühe võistlejaga oli esindatud
Brunei
Olümpiaküla
oli võistlejatele Olympic Village ja ajakirjanikele Press Village Olympic Park'i lähedal; noorsoolaager Unification Center ning välismaalastest külalistele Olympia Family Town 4 km olümpiakülast.
Olümpiavande
andjad sportlastest olid meeskorvpallur Heo Jae ja naiskäsipallur Son Mi-Na. Esimest korda olümpiaajaloos kaks olümpiavande andjat.
Kohtunikevande andis judokohtunik Lee Hak-Rae.
Olümpiamänge boikoteerisid
Põhja-Korea
Albaania
Etioopia
Kuuba
Madagaskar
Nicaragua
ja
Seišellid
Olümpiatule teekond
muuda
muuda lähteteksti
Olümpia
Ateena
Bahrein
Bangkok
Cheju saar
Pusan
Kwangju
Taegu
Taejon
Seoul
23.08.
17.09
.1988), kokku 16 885 km; Korea pinnal 4167 km.
Olümpiatule tõi peastaadionile oli maratonijooksu olümpiavõitja
1936
Berliinis
, 76-aastane
Sohn Kee-Chung
Kitei Son
). Olümpiatuld kandis viimasena 19-aastane kergejõustiklane Lim Chun-Ae.
Olümpiatule süütasid peaareenil 19-aastane õpilane Sohn Mi-Chung, 24-aastane maratonijooksja Kim Won-Tak ja 30-aastane õpetaja Chung Sun-Man – esimest korda olümpiamängude ajaloos korraga kolm tulesüütajat (sümbol: taeva, maa ja inimkonna ühtsus).
Olümpialauluks oli "
Hand in Hand
" ("Käsikäes"; helilooja
Giorgio Moroder
, sõnade autor
Tom Whitlock
).
Medalivõitjad spordialade järgi
muuda
muuda lähteteksti
Aerutamine
Judo
Iluvõimlemine
Jalgpall
Jalgrattasport
Kergejõustik
Korvpall
Käsipall
Kujundujumine
Laskmine
Lauatennis
Maadlus
Maahoki
Moodne viievõistlus
Poks
Purjetamine
Ratsutamine
Sportvõimlemine
Sõudmine
Tennis
Tõstmine
Ujumine
Veepall
Vehklemine
Vettehüpped
Vibulaskmine
Võrkpall
Medalitabel
muuda
muuda lähteteksti
Erika Salumäe
võitis trekisprindis olümpiakulla. Olümpiavõitja vastuvõtt Raekoja platsil
Foto: Jaan Künnap
Korraldajariik
Koht
Riik
Kuld
Hõbe
Pronks
Kokku
1.
NSVL
55
31
46
132
2.
Saksa DV
37
35
30
102
3.
USA
36
31
27
94
4.
Lõuna-Korea
12
10
11
33
5.
Saksamaa LV
11
14
15
40
6.
Ungari
11
23
7.
Bulgaaria
10
12
13
35
8.
Rumeenia
11
13
24
9.
Prantsusmaa
16
10.
Itaalia
14
11.
Hiina
11
12
28
12.
Suurbritannia
10
24
13.
Keenia
14.
Jaapan
14
15.
Austraalia
14
16.
Jugoslaavia
12
17.
Tšehhoslovakkia
18.
Uus-Meremaa
13
19.
Kanada
10
20.
Poola
16
21.
Norra
22.
Holland
23.
Taani
24.
Brasiilia
25
Soome
Hispaania
27.
Türgi
28.
Maroko
29.
Austria
Portugal
Suriname
32.
Rootsi
11
33.
Šveits
34.
Jamaica
35.
Argentina
36.
Tšiili
Costa Rica
Indoneesia
Iraan
Hollandi Antillid
Peruu
Senegal
USA Neitsisaared
44.
Belgia
Mehhiko
46.
Colombia
Djibouti
Kreeka
Mongoolia
Pakistan
Filipiinid
Tai
Kokku (52 riiki)
241
234
264
739
Olümpiamängud
Olümpiaharta
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
maakoodid
Olümpiasümbolid (
deviis
rõngad
lipp
tuli
hümn
Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud
1896 Ateena
1900 Pariis
1904 St. Louis
1908 London
1912 Stockholm
1916 Berliin
(1)
1920 Antwerpen
1924 Pariis
1928 Amsterdam
1932 Los Angeles
1936 Berliin
1940 Tokyo
(1)
1944 London
(1)
1948 London
1952 Helsingi
1956 Melbourne
1960 Rooma
1964 Tokyo
1968 Mexico
1972 München
1976 Montreal
1980 Moskva
1984 Los Angeles
1988 Seoul
1992 Barcelona
1996 Atlanta
2000 Sydney
2004 Ateena
2008 Peking
2012 London
2016 Rio de Janeiro
2020 Tokyo
2024 Pariis
2028 Los Angeles
2032 Brisbane
2036
???
Taliolümpiamängud
1924 Chamonix
1928 Sankt Moritz
1932 Lake Placid
1936 Garmisch-Partenkirchen
1940 Sapporo
(1)
1944 Cortina d'Ampezzo
(1)
1948 Sankt Moritz
1952 Oslo
1956 Cortina d'Ampezzo
1960 Squaw Valley
1964 Innsbruck
1968 Grenoble
1972 Sapporo
1976 Innsbruck
1980 Lake Placid
1984 Sarajevo
1988 Calgary
1992 Albertville
1994 Lillehammer
1998 Nagano
2002 Salt Lake City
2006 Torino
2010 Vancouver
2014 Sotši
2018 Pyeongchang
2022 Peking
2026 Milano ja
Cortina d'Ampezzo
2030 Prantsuse Alpid
2034 Salt Lake City
2038
???
Antiikolümpiamängud
Vaheolümpiamängud
1906
(2)
Paraolümpiamängud
Noorte olümpiamängud
(1)
Jäid ära sõja tõttu.
(2)
Praegu ROK-i tunnustuseta.
Spordialad
1988. aasta suveolümpiamängudel
Seoul
Aerutamine
Jalgpall
Jalgrattasport
Judo
Kergejõustik
Korvpall
Kujundujumine
Käsipall
Laskmine
Lauatennis
Maadlus
Maahoki
Moodne
viievõistlus
Poks
Purjetamine
Ratsutamine
Sõudmine
Tennis
Tõstmine
Ujumine
Veepall
Vehklemine
Vettehüpped
Vibulaskmine
Võimlemine
Võrkpall
Pärit leheküljelt "
Kategooria
1988. aasta suveolümpiamängud
Peidetud kategooriad:
Keeletoimetamist ootavad (märts 2023)
Keeletoimetamist ootavad
1988. aasta suveolümpiamängud
Lisa teema