Singapur – Vikipedii

Singapur – Vikipedii
Mine sisu juurde
Vikipedii-späi
Singapuran Tazovaldkund
Republic of Singapore
(angl.)
Republik Singapura
(mal.)
新加坡共和国
(kit.)
(Ksīndziāpō Gònghéguó)
சிங்கப்பூர் குடியரசு
(tamil.)
(Ciŋkappūr Kudijarasu)
Flag
Valdkundznam
Eläjiden lugu
2025
6,110,200
ristitud
Pind
735,6
km²
Kel'
anglijan
malain
kitajan
tamilan
Valdkundan pämez'
Tarman Šanmugaratnam
Päministr
Lourens Vong
Religii
buddizm
islam
hristanuskond
daosizm
induizm
Valüt
singapuran dollar
(S$) (SGD)
Internet-domen
.sg
Telefonkod
+65
Aigvö
UTC
+8
Singapuran azjaližen keskusen ühthine nägu vl 2011
Singapur
angl.
Singapore
[ˈsɪŋ(ɡ)əpɔːr],
mal
.:
Singapura
kit.
: 新加坡
Ksīndziāpō
tamil
.: சிங்கப்பூர்
Ciŋkappūr
), täuz' oficialine nimituz —
Singapuran Tazovaldkund
angl.
Republic of Singapore
mal
.:
Republik Singapura
kit.
: 新加坡共和国
Ksīndziāpō Gònghéguó
tamil
.: சிங்கப்பூர் குடியரசு
Ciŋkappūr Kudijarasu
), om sar'hine lidn-valdkund
Azijan
suves. Om pälidnaks ičesaz.
Etimologii
vajehta
vajehtada lähtetekst
Singapuran nimi sündui
malain
singa
-sanaspäi («lev»), mitte oli ottud velgha
sanskritaspäi
sanskr
.: सिंह
siMha
— «lev»), da sanskritan पुर
pura
-sanaspäi («lidn»).
Istorii
vajehta
vajehtada lähtetekst
Vn 1965 9. päiväl elokud Singapur tedištoiti ripmatomudes
Malaizijaspäi
Valdkundan konstitucii
om vahvištadud vl 1963, se om väges ripmatomuden päiväspäi tähäsai möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused
vajehta
vajehtada lähtetekst
Singapuran topografine kart (2010)
Lidnan kart (2021)
Singapur seižub 63 sarel,
Singapur
-sar' (Pulau Udžong) om kaikiš suremb niišpäi. Se sijadase suvhe
Malakkan pol'sarespäi
, 137 kilometrad pohjoižhe
ekvatoralpäi
. Valdkund om erištadud
Malaizijaspäi
Džohor-sal'mel,
Indonezijaspäi
— Singapuran sal'mel.
Singapur om meriröunoiš
Malaizijanke
pohjoižes. Randanpird om 193 km. Valdkundan kuivman pind — 718 km² (2018, 1960-nzil vozil oli 581 km²), se ližadase aigan mändes sariden ühtištusel.
Kaikiš korktemb londuseline čokkoim om
Bukit Timah
-kukkaz (166 m ü.m.t.). Kacmata Indonezijan tektonižen lohkaidusen lähembusele, lujid manrehkaidusid ei olele. Jogid ei ole, om severz'-se reskvezivaradimid atmosfersadegid keradamha. Mec otab 3,3
% territorijad, kel'dtahod — viž procentad.
Klimat om
ekvatorialine
tropižiden vihmmecoiden, räk, neps da pil'vekaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +27,8 C°, kuidme +26,8..+28,6 C°. Ekstremumad oma +19,4 C° (viluku) i +36,5 C° (keväz'ku i semendku). Paneb sadegid 2113 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (222..332 mm kus), vähemba uhokus (105 mm), kezakus (135 mm) i sügüz'kus (125 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 81..85
% röunoiš voden aigan. Meriveden lämuz vajehtase +26..+31 C° röunoiš vodes läbi.
Londuseližed varad oma
kala
, süväd merikarad.
Politine sistem
vajehta
vajehtada lähtetekst
Parlamentan pert' Singapuras, keväz'ku 2012
Ohjandusen form om unitarine
parlamentine
tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (
angl.
President
), kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, ühten kahtenden strokun voimusenke. Prezidentale sab panda kel'dod käskusiden projektoihe. Ken ezitab parlamentan enambust prezidentan mel'pidegen mödhe, ka hän paneb necen parlamentan ühtnijad päministraks-ki.
Parlament (
angl.
Parliament
mal
.:
Parlimen
) om üks'kodine 104 ühtnijanke, heišpäi 93 kaik rahvaz valičeb videks vodeks, kaks' ristitud — ei päznu valičendoil oppozicijaspäi, ühesad — prezident paneb.
Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba vn 2020 10. päiväl heinkud. Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2023 sügüz'kun 1. päiväl,
Tarman Šanmugaratnam
sai vägestust (70,41
%) koumen kandidatan kesken, radab prezidentan vn 2023 sügüz'kun 14. päiväspäi. Edeline prezident om
Halima Jakob
(14. sügüz'ku 2017 — 14. sügüz'ku 2023, jäi üks'jäižeks kandidataks edel valičendoid, i tedotihe händast prezidentaks avtomatižikš). Päministr om
Lourens Vong
vn 2024 semendkun 15. päiväspäi. Edeline päministr om
Li Sän' Lun
(12. eloku 2004 — 15. semendku 2024).
Administrativiž-territorialine jagand
vajehta
vajehtada lähtetekst
Kacu kirjutuz:
Singapuran administrativiž-territorialine jagand
Singapur jagase videks ümbrikoks (
angl.
district
), ned alajagasoiš valičendümbrikoikš (angl.:
constituency
).
Singapuran planiruindan regionad (2010)
Mugažo vspäi 2000 valdkund jagase videks statistižeks regionaks (
angl.
region
). Regioniden röunad ei ole ühtejiččed ümbrikoiden röunoidenke. Statistižed regionad alajagasoiš 55 planiruindan rajonaks.
Eläjad
vajehta
vajehtada lähtetekst
Singapuras elädas
singapuralaižed
. Vl 2009 lidnan-valdkundan eläjiden lugu oli 4,987,600 ristitud, vn 2014 heinkus — 5,567,301 ristitud, vl 2021 — 5,866,139 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 5,995,991 eläjad vl 2018
i om nügüd'. Kaik eläjad oma lidnalaižed.
Kodikelen mödhe (2015):
anglijan kel'
— 36,9
%,
kitajan kel'
(mandarin-pagin) — 34,9
%, kitajan kelen toižed paginad — 12,2
%,
malain kel'
— 10,7
%,
tamilan kel'
— 3,3
%, toižed keled — 2,0
%.
Etnižen augotižlibundan mödhe rahvahanikoiden 74,1
% oma
kitajalaižed
, 13,4
% —
malaizijalaižed
, 9,2
% —
indijalaižed
(tamilalaižed tobjimalaz; toižed — malajalid, pendžabalaižed da bengalad), 3,3
% — toiženke augotižlibundanke.
Uskondan mödhe (2015):
buddistad
— 33,2
%,
hristanuskojad
— 18,8
%,
islamanuskojad
— 14,0
%,
daoistad
— 10,0
%,
induistad
— 5,0
%, toižed uskojad — 0,5
%, religijatomad — 18,5
%.
Ekonomik
vajehta
vajehtada lähtetekst
Singapur om korktas šingotadud lujas elokaz postindustrialine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Se om zonaks madalidenke valdkundmaksoidenke eksportan da importan operacijoiden täht. Vl 2011 eksportan da importan mülü oli 726 bln US$,
kogosüdäiprodukt
— kahthe polenke kerdha alemba (318 bln US$). Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 525 mlrd. US$ ekvivalentas (32. sija mail'mas; US$88,447 ühtele hengele, videnz' sija) vai 794 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (38. sija; US$133,737 ühtele hengele, koumanz' sija). Maižanduz (pened fermad i akvakul'tur) ei ole levitadud territorijan mairhen tagut. Industrijan päsarakod oma elektrotehnine, telekommunikaciiladimišton i tedoinstrumentoiden pästand, projektiruind da dizain, kivivoin löudmižsijiden otand radho, kivivoin ümbriradmine, himine (räzin), kosmetikan i biomedicinan produktad, reeksport, recikling, finansižed i kaičendan holitišed, informacijan da kommunikacijoiden tehnologijad, laivansauvomine, medicinine turizm, čomamahtoiden sfer, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. sulakud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 0,5
%, tegimišt 24,8
%, holitišiden sfer 75,2
%. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2017: maižanduz 0,7
%, tegimišt 25,6
%, holitišiden sfer 73,7
%.
Vl 2010 Singapuran päeksport oli
kompjuterad
, radiopalad,
printerad
da avtomatad kundaližsijiden täht (kaik — läz 25
%), digitaližed
mikroshemad
(videndez), ümbriratud
kivivoi
(19
%), eziauguižed himižed organižsubstancijad (12
%); toine eksport —
polimerad
(4
%),
kuld
hobed
da
kalližarvoižed kived
(2
%). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, mineraline poltuz, himižen tegimišton produkcii, söndtavarad, kulutajiden tavarad. Vl 2022 eksport ületi importad läz kümnendeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
(Singapuran eksportan 12,5
% i importan 22,4
%),
Kitai
(eksportan 12,1
% i importan 10,6
%, sidä kesken eksportan 4,6
% i importan 4,5
% läbiti Honkongad),
Japonii
(eksportan 10,3
% i importan 4,7
%),
Avstralii
(eksportan 8,7
%),
Sur' Britanii
(importan 3,6
%).
Transport
vajehta
vajehtada lähtetekst
Avtobusad i elektrojonused Singapuras, vn 2024 heinku
Avtobusad, metropoliten, kebn metro i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Se om Malaizijha sidodud kahtel sildal. Järed meriport radab, mail'man kaikiš surembišpäi. Om koume raudtestancijad.
Rahvahidenkeskeine civiline
Singapur Čangi
-lendimport (
SIN / WSSS
, 68,3 mln passažiroid vl 2019 i 1,83 mln tonnoid jüguid vl 2022) sijadase valdkundan kaikiš päivnouzmaižembas čokkoimes, seičemetoštkümnes kilometras azjaližes keskusespäi.
Galerei
vajehta
vajehtada lähtetekst
Prezidentan pert'kulu (2013,
angl.
The Istana
Sri Temasek
(斯里淡马锡) om valdkundan päministran rezidencijaks, viluku 2006
Singapuran Ülembaine Käskuzkund (
Supreme Court of Singapore
), uhoku 2007
Singapuran rahakreditohjanduz, vn 2009 nägu (tegeb Keskuzbankan funkcijoidme)
Singapuran Nacionaline kirjišt, kezaku 2009
Üläkorktad sauvused
Downtown Core:s
(2009,
Keskuzrajonan
territorii) — ohjastusen ištundoiden sija
Esplanade
-teatr (2005)
Singapuran port vl 2015
Singapur Čangi
-lendimportan terminal nomer 3 vl 2009
Singapuran metropolitenan jonuz vl 2024
Homaičendad
vajehta
vajehtada lähtetekst
Singapuran Konstitucijan tekst Vikiaitas.
(angl.)
Singapuran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. —
Cia.gov
(angl.)
Irdkosketused
vajehta
vajehtada lähtetekst
Singapuran Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (
parliament.gov.sg
).
(angl.)
Singapuran Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait (
cabinet.gov.sg
).
(angl.)
Singapuran Tazovaldkundan e-ohjastusen oficialine portal (
ecitizen.gov.sg
).
(angl.)
Singapur
Vikiaitas
Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan
Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE)
Armenii
Azerbaidžan
Bahrein
Bangladeš
Brunei
Butan
Egipt
Filippinad
Gruzii
Indii
Indonezii
Irak
Iran
Izrail'
Japonii
Jemen
Jordanii
Kambodž
Kazahstan
Katar
Kipr
Kirgizstan
Kitai
Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund
Korejan Tazovaldkund
Kuveit
Laos
Livan
Malaizii
Mal'divan Sared
Mjanmar
Mongolii
Nepal
Oman
Pakistan
Päivnouzmaine Timor
Saudan Arabii
Singapur
Sirii
Šrilank
Tadžikistan
Tailand
Turkanma
Turkmenistan
Uzbekistan
Venäma
Vjetnam
Om
Evropas
mugažo.
Om
Afrikas
mugažo.
Om
Valdmerimaiš
mugažo.
Azijan
pälidnad
Abu Dabi
Amman
Ankar
Astan
Ašhabad
Bagdad
Baku
Bandar Seri Begavan
Bankok
Beirut
Biškek
Dakk
Damask
Dili
Doh
Džakart
Dušanbe
El' Kuveit
Hanoi
Islamabad
Jerevan
Jerusalim
Kabul
Katmandu
Kuala Lumpur
Male
Manam
Manil
Maskat
Naip'jido
Nikosii
Pekin
Phen'jan
Pnompen'
Rijad
Sanaa
Seul
Singapur
Šri Džajavardenepura Kotte
Taškent
Tbilis
Tehran
Thimphu
Tokio
Ulanbatar
Uz' Deli
V'jent'jan
Om sadud "
Kategorijad
Lehtpoled, miččil ei ole luguid
Singapur
Eländpunktad kirjamišton mödhe
Pälidnad
Peittud kategorijad:
Tarbhaižed lehtpoled, kudambad oma vähembad 30 KB
Anglijankel'žed tarbhaižed lehtpoled, kudambad oma vähembad 16 KB/levitadud
Singapur
Ližada tem