Tartu Ülikooli raamatukogu – Vikipeedia

Tartu Ülikooli raamatukogu – Vikipeedia
Mine sisu juurde
koordinaadid:
58°
22′
36″
26°
43′
14″
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Artiklis ei ole piisavalt
viiteid
Palun aita väiteid kontrollida ja
viiteid lisada
Kuidas ja millal see märkus eemaldada?
See artikkel
vajab
toimetamist
(Detsember 2008)
Palun aita
artiklit toimetada
Kuidas ja millal see märkus eemaldada?
See artikkel
ootab
keeletoimetamist
Kui oskad, siis palun aita
artiklit keeleliselt parandada
Kuidas ja millal see märkus eemaldada?
Raamatukogu fassaad
Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul.
Juri Lotmani
büst ülikooli raamatukogus (
Lev Razumovski
, 1981, kips)
23. (11. vkj) juunil 1802 asutatud
Tartu Ülikooli
raamatukogu
(TÜR) on Eesti vanim ja suurim  järjepidevalt tegutsev raamatukogu.
Raamatukogu ülesandeks on:
Toetada ja edendada õppe-, teadus-, arendus- ja loometööd, tagades Eesti ja maailma teabe- ja kultuurivara kasutamise ülikooli ja ühiskonna arengu huvides
Edendada teadus-, loome- ja arendustegevust kultuuri-, teadusloo,
raamatukoguteaduse
ja
infoteaduse
vallas
Luua võimalikult täielik
rahvusteavikute
kogu
Koguda ja teha kättesaadavaks teadus- ja kultuuriloolise väärtusega arhivaale
Osaleda rahvusliku teabevara loomisel
Ostuada avalikke raamatukoguteenuseid
Ajalugu
muuda
muuda lähteteksti
Rootsi ajal 1632 asutatud Tartu Ülikooli
(Academia Gustaviana (AG; 1632-1665), Academia Gustavo-Carolina (AGC;1690-1710)) eelarves oli raamatute ostmiseks ette nähtud raha, mida sageli kasutati muul eesmärgil. Vaatamata sellele, et kuningliku resolutsiooniga augustist 1638 määrati raamatukogu täiendamiseks 150 hõbetaalrit aastas, täienes raamatukogu peamiselt annetustena. 1647. a  saadi pärandusena Riia juristi Ludwing Hintelmanni 267-köiteline raamatukogu. Raamatute arvu kasvades nimetati 1648. a ametisse esimene raamatukoguhoidja – õigusteaduse, retoorika ja poeetika professor
Lorenz Luden.
Pärast ülikooli taasavamist 1690. aastal tööd jätkanud ülikooli raamatukogule kinkis kuningas Karl XI oma lähimalt abiliselt, teenekalt riigiametnikult ja diplomaadilt
Nils Gyldenstolpelt
ostetud 2701-köitelise raamatukogu. Kuninga otsusega 167. aastast määrati raamatukogu täiendamiseks 200 hõbetaalrit. Raamatukogu asus Jaani kiriku vastas (Jaani t 8) asuva ülikoolimaja teisel korrusel. 1699. a kolis ülikool Pärnusse. Läheneva sõja hirmus otsustati 3300-köiteline raamatukogu sisse pakkida ning varjule viia. Juulis 1710 viidi raamatuikogu koos muude ülikooli varadega Stockholmi ning liideti Kuningliku raamatukoguga, mõned teosed müüdi ka oksjonil.  Ainsaks sidemeks Rootsi-aegse ning 1802. a  taasavatud keiserliku Tartu ülikooli raamatukoguga on kantsler
Johan Skytte
1633. a annetatud ning 1935. a Soome diplomaadi Martti Ingmanni kingitusena TÜR-i tagasi jõudnud kirikuisa Aurelius Augustinuse Baselis 1528-1529 ilmunud teoste 9. köide.
Keiserliku Tartu ülikooli raamatukogu 1802-1918
muuda
muuda lähteteksti
Keiser
Paul I
4. mail 1799 kinnitatud “Tartu protestantliku ülikooli plaani” järgi oli raamatukogu, loodusloo ja teiste kabinettide ning matemaatiliste instrumentide jm kogude tarbeks ette nähtud 3000 rubla. Ülikooli taasavamist ette valmistava kuratooriumi esimesel koosolekul 24. (vkj 12.) juulil oli arutusel raamatukogu rajamine. Raamatukogu kogudele pani aluse juuli lõpus 1800 Tartusse jõudnud Liivimaalt pärit krahvinna Maria Aurora von Lestocqi raamatuannetus (üle 350 köite 18. sajandi saksakeelset ilukirjandust, vaimulikke ning ajaloo- ja maateaduslikke teoseid).  23. (vkj 11.) juunil 1802 alustas raamatukogu riiginõunik Magnus Johann von Bockilt renditud majas  (Ülikooli t 16) lugejate teenindamist.
Raamatukoguhoidja (juhataja, direktor) ning klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kunstiajaloo professori ametikohale kutsuti Danzigi (Gdańsk) akadeemilise gümnaasiumi Atheneumi professor
Johann Karl Simon Morgenstern
(28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu). Tema võttis raamatukogu arendamisel eeskujuks teadusmaailmas kõrgelt hinnatud Göttingeni ülikooli raamatukogu. Ülikooli 1803. a põhikiri kindlustas raamatukogule stabiilse riigipoolse eelarve, koostöös professoritega kujunesid välja kogude täiendamise põhimõtted. Arvestades saksa teaduse kõrget taset ning seda, et õppetöö toimus saksa keeles, oli esikohal saksakeelne kirjandus. 1819. aastal sai TÜ raamatukogust Saksamaa ülikoolide vahetusühingu (Tauschverein der deutschen Universitätsschrift en) liige. Sajandi keskpaigaks oli vahetussuhted laienenud üle Euroopa ning lõpuks ka Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse.
Teaduse arengu seisukohast olulisi vanemaid teoseid, maakaarte ja käsikirju lisandus oksjonitelt jm ostetud eraraamatukogudest või saadi annetusena. Suuremaid, rohkesti haruldusi sisaldavaid erakogusid säilitatakse memoriaalkogudena: suurvürst Konstantini vallaspoja Pavel Aleksandrovi (1832; 2900 kd), keemiaprofessor
Ferdinand Giese
(1821; 1100 kd), pastor
Gustav von Bergmann
(1837; 7690 kd), kirjaniku ja ülikooli kuraatori
Friedrich Maximilian von Klinger
(1844; 5500 kd), Karl Morgensterni (1852; 11 800 kd), tiibadjutant Georg von Igelströmi (1891; 570 kd), bibliofiili ja bibliograafi Aleksandr Neustrojevi (1904; 3200 kd) kogud.
1806. a sai raamatukogu asupaigaks endise
Tartu toomkiriku
varemete kooriosasse ülikooli arhitekti
Johann Wilhelm Krause
kavandi järgi rajatud hoone. 1850. aastate keskel võttis raamatukoguhoidja Emil Alexander lorenz Anders kasutusele tähestikulise sedelkataloogi. 1873. aastast oli lugejate käsutuses uus süstemaatiline kataloog, mille liigitusskeem pärines Tartu teadlastelt. 1890. aastatel alustas raamatukoguhoidja
Wolfgang Schlüter
mitmete erikataloogide (manuskriptid,
inkunaablid
, keelatud trükised, ajakirjad) koostamist.
I Maailmasõja ajal viidi raamatukogu jm ülikooli varad kolmes etapis 1915.-1917. a Venemaale  Nižni Novgorodi, Permi ja Voroneži. Tartu Landesuniversität’i (
Landesuniversität Dorpat)
raamatukogu 1918 Keiserlik Tartu (1893. aastast Jurjevi) ülikool lõpetas ametlikult tegevuse 31. mail 1918. Landesuniversität’i organiseerijatel tuli hankida õppe- ja teadustööks hädavajalikud vahendid, eriti kurdeti taga raamatukogu ning loodeti see Venemaalt tagasi saada. Üleskutsele annetada raamatuid vastasid paljud ülikooli õppejõud jt isikud. Suurimaks annetuseks 1918. a oli ülikooli endise ajalooprofessori ja raamatukogu direktori
Richard Hausmanni
4288-köiteline Baltica-aineline kogu.
Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli
raamatukogu 1919–1940
muuda
muuda lähteteksti
Raamatukogu direktori ametikohale valiti 1919. a klassikalise filoloogi haridusega
Friedrich Puksoo
(1890–1969, aastani 1935 Puksov). 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud
Tartu rahulepingu
artikli XII p 4 kohaselt kohustus Venemaa tagastama Tartu ülikoolile tema varad, sh raamatukogu.  Venemaale jäi Vene ajaloo ja kultuuri seisukohast olulisi raamatuid, 304 autograafi, 48 käsikirja, gravüüre ja joonistusi ning kaks
Aleksandr Puškini
surimaski, koguväärtuses 10 165 kuldrubla. Raamatukogu sisemise organisatsiooni aluseks sai kogude jaotamine rahvuslikkust rõhutaval keelelis-territoriaalsel põhimõttel – Eesti osakond ja välismaa osakond, mis hiljem nimetati üldosakonnaks. Eesti trükitoodangu saamise kindlustas õigus
sundeksemplarile
. Kataloogisüsteemi korraldamisel toetuti anglo-ameerika eeskujudele.
Mitmed olulised raamatukogunduslikud algatused Eestis 1920.–1930. aastatel lähtusid Tartu ülikooli raamatukogust:
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu
asutamine,  kataloogimisreeglid, raamatukogunduslik oskussõnavara. Praktilisest vajadusest õpetada lugejaid kasutama raamatukogu katalooge ning teatmeteoseid sai 1927. a. alguse kõrgema raamatukogundushariduse andmine Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli raamatukogust kujunes rahvuslik infokeskus, siin koostati 1924.– 1939. a jooksvat rahvus
bliograafiat
„Eesti raamatute üldnimestik“.
Nõukogude ja Saksa okupatsioonide aeg 1940-1944
muuda
muuda lähteteksti
Pärast Eesti annekteerimist NL-i koosseisu 6. augustil 1940 oli raamatukogu jaoks suurimaks muudatuseks sundorientatsioon nõukogude kirjanduse komplekteerimiseks. Hävitustööst Eesti raamatukogude ja raamatu kallal jäid TÜR-i varad puutumata, küll aga tuli raamatukogul hakata 1940. a augustist vastu võtma likvideeritud teadusasutuste ja seltside, üliõpilasorganisatsioonide ning avalikest ja kooliraamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvat raamatuvara.
Jaanuaris 1944 alustati väärtuslikumate varade pakkimist ning märtsis evakueerimist Viljandi- ja Läänemaale. Suvel viibis raamatukogus Ida-alade riigikomissari volinik major Dietrich Bruns, kes kataloogide põhjal koostas nimekirju varadest, mida taheti viia Saksamaale. Sõjaväevõimude korraldusi eirates pakkisid raamatukogu töötajad Friedrich Puksoo juhise järgi Saksamaale viimiseks väljavalitud varade asemel kastidesse makulatuuri.
Tartu Riikliku Ülikooli
teaduslik raamatukogu 1944–1990
muuda
muuda lähteteksti
Ülikooli viimisega üleliidulise kõrghariduse ministeeriumi otsealluvusse rahastati raamatukogu õpperaamatukogu tasemel. Nõukogude raamatukogundusele lõivu makstes kujundati 1950. aastatel ümber kogud ja kataloogisüsteem. Nõukogude tsensuurieeskirjade kohaselt eraldati spetsfondi ehk erihoiusoakonda valitseva ideoloogiaga vastuolus olev, pseudoteaduslikuks arvatud või eestlaste rahvusmälu seisukohast oluline kirjandus.
Üliõpilaste vajadusi silmas pidades pikendati raamatukogu lahtiolekuaegu, seati sisse teatmeteenistus, hakati korraldama uudiskirjanduse näitusi, raamatukogututvustusi ning lugejakonverentse. Üha süveneva ruumikitsikuse leevendamiseks ehitati raamatukogu tarbeks ümber endine
ülikooli kirik
, kus avati 1956. a õpperaamatukogu.
1958. a lõpul rahuldas NSVL Kõrghariduse Ministeerium ülikooli taotluse raamatukogu nimetamiseks teadusraamatukoguks. 1962. Aastal sai raamatukogu direktoriks
Laine Peep
(1932–2001; direktor 1962–1990), kelle juhtimisel saavutas raamatukogu innovaatilise töökorraldusega teadusraamatukogu maine. Töötajate arvu suurenemine võimaldas asuda 1960. aastatel sisulisemalt tegelema haruldaste raamatute, käsikirjade ning kunstikoguga, läbi töötama reservkogu vanema kirjanduse lünkade täitmiseks ning vahetuseks; üliõpilastele hakati korraldama infoallikate tundumiseks bibliograafiaõppusi; kümnendi lõpul tõusis tähelepanu keskmesse infotöö.
Detsembris 1980 valmis
raamatukogu uus hoone W. Struve t 1
, mis avati lugejatele 22. veebruaril 1982.
Tänapäev
muuda
muuda lähteteksti
1990. aastatel algas kiire infotehnoloogiline areng. 1991. aastal said lugejad esmakordselt kasutada andmebaase, 1994. aastal töötati raamatukogus välja raamatukogus Eesti esimene elektronkataloog INGRID. 1996. aastal liitus raamatukogu ühise infosüsteemi rakendamiseks ning andmebaaside loomiseks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga (ELNET Konsortsium). 1999. aastal loodi Tartu Ülikooli raamatukoguvõrk, kuhu praegu kuulub 26 erialaraamatukogu erinevates õppehoonetes Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis.
Viimasel paaril aastakümnel on kogud olulisel määral täienenud ning seda eelkõige elektrooniliste materjalidega. Samuti digiteeritakse teadus- ja kultuuriloolisi kogusid, et kõigil oleks neile veebis juurdepääs. Ülikooli teadustöö tulemuste avaldamiseks ja arhiveerimiseks on loodud erinevad e-keskkonnad: TÜ digiarhiiv ADA, ajakirjade publitseerimiskeskkond OJS avatud juurdepääsuga teadusajakirjadele ning DataCite Eesti teadustöö käigus kogutud andmetele. Paremaks e-ressursside kasutamiseks pakub raamatukogu veebipõhiseid infopädevuse kursusi.
2003. aastal koostöös ülikooli üliõpilasesindusega alguse saanud ööraamatukogu traditsioon võimaldab talvisel ja kevadisel eksamisessioonil mitme nädala jooksul kasutada raamatukogu südaööni. Õpikeskkonna arendamisel on loodud mugavad rühmatööruumid ja avahoidla koos iseteeninduse võimalustega ning laiendatud avakogusid.
2006. aastal alustati raamatukogus infopädevuse koolituste korraldamisega. Nendele on lisandunud tudengitele ja doktorantidele toimuvad kursused erialainfootsingu, avatud teaduse ning teadusandmete haldamise alal.
2009. aastast on ülikooli raamatukogu olnud avatud teaduse põhimõtete rakendamise eestvedajaks. Raamatukogu nõustab teadlasi teadusandmete haldamise, säilitamise ja publitseerimise osas ning haldab teadusandmete repositooriumit DataDOI.
Aastail 2016
2017 renoveeriti raamatukogu hoonet ning uuenesid nii fuajee, teise korruse suur saal kui kolmanda korruse 1. lugemissaal koos muusikasaaliga. Põhjaliku remondi läbisid ka maa-aluste hoidlate ruumid ning renoveeriti konverentsikeskuse ala, lisaks vahetati välja veetorustik ja elektriseadmed ning ruumidesse lisandusid kliimaseadmed.
2017. aastal kuulutati Tartu ülikooli raamatukogu hoone riiklikuks kultuurimälestiseks.
Tartu Ülikooli raamatukogu e-pood
muuda
muuda lähteteksti
Raamatukogul on e-pood, kus müüakse kasutatud raamatuid. Muu hulgas saab sealt osta raamatuid, mida TÜ raamatukogus on vajalikust rohkem. Raamatuid on eri keeltes ja nende hulgas on õpikud, teaduskirjandus, ilukirjandus, teatmeteosed. Ostetud raamatud saadetakse postiga või antakse kätte raamatukogus.
Juhtumid
muuda
muuda lähteteksti
2022. aasta aprillis varastasid kaks kurjategijat raamatukogust haruldasi raamatuid ja käsikirju, tekitades kahju 158 000 eurot. Kaks meest käisid kümne päeva jooksul raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna lugemissaalis väidetavalt uurimistööd tegemas. Vargus avastati sama aasta augustis, kurjategijad olid teosed koopiate vastu vahetanud.
Samad kurjategijad tekitasid
Läti rahvusraamatukogus
veel suurema kahju.
Kätte saadi üks kurjategijatest, Beqa Tsirekidze, kellele määrati karistuseks kaks aastat vangistust, tekitatud kahju hüvitamise ja
menetluskulude
kandmise kohustuse, saadeti riigist välja ja kehtestati viieaastane
sissesõidukeeld
Raamatukogu ajaloos olulised inimesed
muuda
muuda lähteteksti
Raamatukogu esimese direktori
Karl Morgensterni
auks püstitatud
mälestusmärk
Toomemäel
Raamatukogu esimene direktor oli
kõnekunsti
, klassikalise
filosoofia
, kirjandus- ja kunstiajaloo professor
Johann Karl Simon Morgenstern
, kes oma 37 tegevusaasta jooksul komplekteeris rikkaliku fondi. Morgensterni isikliku raamatukogu, mis oli tol ajal suurim erakogu Tartus, pärandas Morgenstern oma
1851
. aastal koostatud testamendi järgi ülikooli raamatukogule, kuhu lesk Minna Morgenstern selle
1852
. aasta detsembris üle andis.
Morgensterni raamatukogu säilitatakse ülikooli raamatukogus tema memoriaalkoguna (tähis Mrg).
Ülikooli raamatukogus säilitatakse ka Morgensterni isiklikku käsikirjakogu, mis sisaldab teiste seas umbes 3000 kirja ligi 700 isikult. Kirjade korrespondentideks on eri alade inimesed, teiste hulgas
Preisimaa kuningas
Friedrich I
, erilist uhkust tundis Morgenstern kirjade üle, mille olid talle saatnud
Friedrich von Schiller
Johann Wolfgang von Goethe
ja
Immanuel Kant
1919
. aastal valiti
Friedrich Puksoo
raamatukogu juhataja kandidaadiks ja
1920
. aasta algul juhatajaks, kellena ta töötas 25 aastat järjest. Kvalifikatsiooni tõstmiseks sooritas ta rohkesti õppe- ja uurimusreise
Euroopa
maadesse:
1919
. aastal
Soome
, kus ta töötas kõigis
Helsingi ülikooli raamatukogu
osakondades,
1920
. aastal tutvus ta
Petrogradi
ja
Moskva
raamatukogudega,
1922
. aastal käis
Saksamaal
ja
Austrias
1924
. aastal
Poolas
, Saksamaal,
Prantsusmaal
ja
Belgias
1925
ja
1931
Taanis
ja
Rootsis
, korduvalt käis ta
Lätis
ja Soomes.
Tartu Ülikooli raamatukogu direktoreid
muuda
muuda lähteteksti
Kaja Noodla
(1949–1951),
Aimi Hiir
(1951–1962),
Laine Peep
(1962–1990),
Malle Ermel
(1990–1995, direktori kohusetäitja 2010–2012),
Peeter Olesk
(1995–1999),
Toomas Liivamägi
(1999–2004),
Martin Hallik
(2005–2010 ja 2016–2018),
Liisi Lembinen
(direktori kohusetäitja 2013–2016),
Krista Aru
2019
2024
),
Jaanika Anderson
(2024–).
Liikmesus erialaorganisatsioonides
muuda
muuda lähteteksti
Tartu Ülikooli Raamatukogu (või ka ametlikult Tartu Ülikool) on järgmiste koostöö- ja erialaorganisatsioonide liige
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ELNET
Eesti Muusikakogude Ühendus
The European Information Association
(EIA)
European Association for Health Information and Library Association
Bibliotheca Baltica
International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres
(IAML)
Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche
(LIBER)
International Association of Law Libraries
(IALL)
DataCite Eesti konsortsium
Vaata ka
muuda
muuda lähteteksti
Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus
Viited
muuda
muuda lähteteksti
Tartu Ülikooli raamatukogu e-raamatupood.
"Meist"
. Vaadatud 8. veebruaril 2023
ERR (21. detsember 2022).
"Vargad viisid Tartu Ülikooli raamatukogust 76 000 euro eest raamatuid"
ERR
. Vaadatud 20. jaanuaril 2025
"Sajandi varguse Tartu ülikooli raamatukogus toime pannud mehe vangistus jõustus"
www.ohtuleht.ee
. Vaadatud 20. jaanuaril 2025
"Nutikas raamatuvaras läheb vangi, tema kaasosaline endiselt prii!"
www.ohtuleht.ee
. Vaadatud 20. jaanuaril 2025
"Tartu Maakohus mõistis väärtuslikud raamatud varastanud mehele kaks aastat vangistust"
RingFM - Tartu- ja Jõgevamaa, Võru- ja Põlvamaa
. Vaadatud 20. jaanuaril 2025
"Tartu Ülikooli raamatukogu memoriaal- ja erikogud"
Originaali
arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2014
. Vaadatud 13. mail 2014
Tartu Ülikooli raamatukogu.
"Meist"
Originaali
arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2023
. Vaadatud 8. veebruaril 2023
Tartu Ülikooli raamatukogu koduleht
Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik Raamatukogu
: teatmik / koost. A. Kirsel. Tartu, 1966.
Trükisõna ja selle saladusi. Uurimusi ja artikleid. / koost. A. Palm. Tallinn, Eesti Raamat, 1983.
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 2000. Tartu, 2000
Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus
"Arhiivikoopia"
. Originaali
arhiivikoopia
seisuga 18. detsember 1996
. Vaadatud 29. juulil 2009
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
"S. Nilbe. Eesti märksõnastiku loomislugu"
Originaali
arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2016
. Vaadatud 12. veebruaril 2016
Teod. Sirje Nilbe. "Sirp", 20.11.2009 *
Heateenindus.ee
Raamatukogu 3 / 2007.
Kirjandus
muuda
muuda lähteteksti
Friedrich Puksoo
, "
Oskar Luts
Tartu Ülikooli Raamatukogu töötajana" – kogumikus "Mälestusi Oskar Lutsust", koostanud
Eerik Teder
ja
Meelik Kahu
Eesti Raamat
Tallinn
1966
, lk 204–209
Laine Peep
, "Katus pea kohal" –
Keel ja Kirjandus
1982
, nr 9, lk 484–488
"Trükiväljaandest digitaalseni. Tartu Ülikooli Raamatukogu 200: ettekanded [konverentsil, 13.–14.10.2002, Tartu] =
From printed book to digital. Tartu University Library 200: proceedings
". Trükiks ette valmistanud
Malle Ermel
Marika Liivamägi
Rein Saukas
. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu
2002
, 194 lk;
ISBN 9985874161
"Puudutus" (jutud, katkend poeemist ja näidend). Koostaja
Kristina Pai
; järelsõna:
Toomas Raudam
. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu 2002, 182 lk;
ISBN 998587417X
Välislingid
muuda
muuda lähteteksti
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli raamatukogu koduleht
Tartu Ülikool
Valdkonnad
Humanitaarteadused
ja kunstid
Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Filosoofia ja semiootika instituut
Kultuuriteaduste instituut
Maailma keelte ja kultuuride instituut
Usuteaduskond
Viljandi kultuuriakadeemia
Sotsiaalteadused
Haridusteaduste instituut
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Majandusteaduskond
Psühholoogia instituut
Õigusteaduskond
Ühiskonnateaduste instituut
Narva kolledž
Pärnu kolledž
Meditsiiniteadused
Bio- ja siirdemeditsiini instituut
Farmaatsia instituut
Hambaarstiteaduse instituut
Kliinilise meditsiini instituut
Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Loodus- ja
täppisteadused
Arvutiteaduse instituut
Eesti mereinstituut
Füüsika instituut
Genoomika instituut
Keemia instituut
Matemaatika ja statistika instituut
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Tartu observatoorium
Tehnoloogiainstituut
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Asutused ja
tugiüksused
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli muuseum
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
ja
botaanikaaed
Tartu Ülikooli teaduskool
Tartu Ülikooli kirjastus
Hooned
Physicum
Chemicum
Iuridicum
Oeconomicum
Biomeedikum
Philosophicum
Tartu tähetorn
Uus anatoomikum
Oecologicum
Juhtimine
Rektor
Nõukogu
Senat
Sihtasutus
Ajalugu
Pärit leheküljelt "
Kategooriad
Tartu raamatukogud
Tartu Ülikool
Peidetud kategooriad:
Ebapiisavalt viidatud artiklid
Toimetamist ootavad (detsember 2008)
Toimetamist ootavad
Keeletoimetamist ootavad
CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana
ISBN-võlulingiga leheküljed
Tartu Ülikooli raamatukogu
Lisa teema