Vikipeedia – Vikipeedia
Mine sisu juurde
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib paljukeelsest entsüklopeediast; eesti versiooni kohta vaata artiklit
Eestikeelne Vikipeedia
; asteroidi kohta vaata artiklit
274301 Wikipedia
Artiklis ei ole piisavalt
viiteid
Palun aita väiteid kontrollida ja
viiteid lisada
Kuidas ja millal see märkus eemaldada?
Lehekülg www.wikipedia.org
Vikipeedia
inglise keeles
Wikipedia
/ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne
veebipõhine
vaba sisuga
entsüklopeedia
, mida kirjutab ühiselt suur hulk
vabatahtlikke
2025. jaanuari seisuga oli Vikipeedial 340 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 64 miljoni. Suurim keeleversioon on
ingliskeelne Vikipeedia
, kus on üle 7,1 miljoni artikli.
Artiklite arvult järgnevad
sebu
saksa
prantsuse
ja
rootsi Vikipeedia
Eestikeelses Vikipeedias
on üle 250
000 artiklit. Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks
Vikisõnastik
(Wiktionary) ja
Vikiülikool
(Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on
Wikimedia Commons
ja
Wikidata
Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja
konsensuse
või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.
Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse
vikipedistideks
. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.
Vikipeedia 25. sünnipäevaks loodud
maskott
Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb
Ameerika Ühendriikide
mittetulundusorganisatsioon
Wikimedia Sihtasutus
(Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.
Keeleversioonid
muuda
muuda lähteteksti
25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni
(seisuga 3. mai 2024)
viide?
Keeleversioon
Artiklite arv
ingliskeelne Vikipeedia
6 819 400
sebukeelne Vikipeedia
6 118 669
saksakeelne Vikipeedia
2 906 421
prantsuskeelne Vikipeedia
2 609 202
rootsikeelne Vikipeedia
2 583 926
hollandikeelne Vikipeedia
2 157 504
venekeelne Vikipeedia
1 977 337
hispaaniakeelne Vikipeedia
1 950 309
itaaliakeelne Vikipeedia
1 861 916
araabia(masri)keelne Vikipeedia
1 623 208
poolakeelne Vikipeedia
1 613 195
hiinakeelne Vikipeedia
1 417 207
jaapanikeelne Vikipeedia
1 414 053
ukrainakeelne Vikipeedia
1 321 939
vietnamikeelne Vikipeedia
1 293 122
varaikeelne Vikipeedia
1 266 437
araabiakeelne Vikipeedia
1 231 934
portugalikeelne Vikipeedia
1 123 786
pärsiakeelne Vikipeedia
1 001 152
katalaanikeelne Vikipeedia
750 841
indoneesiakeelne Vikipeedia
692 129
serbiakeelne Vikipeedia
688 777
koreakeelne Vikipeedia
667 300
norrakeelne Vikipeedia
628 637
türgikeelne Vikipeedia
606 782
Pikemalt artiklis
Vikipeediate loend
2025. aasta jaanuari seisuga eksisteeris Vikipeedia 340 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli:
inglis-
(esimene, 7,1 miljonit artiklit),
sebu-
(6,1 mln),
saksa-
(2,9 mln),
prantsus-
(2,6 mln),
rootsi-
(2,6 mln),
hollandi-
(2,1 mln),
vene-
(2,0 mln),
hispaania-
(2,0 mln),
itaalia-
(1,9 mln),
araabia(masri)-
(1,6 mln),
poola-
(1,6 mln),
hiina-
(1,4 mln),
jaapani-
(1,4 mln),
ukraina-
(1,3 mln),
vietnami-
(1,2 mln),
varai-
(1,2 mln),
araabia-
(1,2 mln),
portugali-
(1,1 mln) ja
pärsiakeelses Vikipeedias
(1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis:
katalaani-
serbia-
indoneesia-
korea-
norrakeelses Vikipeedias
soomekeelses Vikipeedias
jne. Üle 100
000 artikli oli kokku 71 versioonis, sealhulgas
eesti-
leedu-
ja
lätikeelses Vikipeedias
. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli
Kanadas
kõneldavas
krii keeles
(12 artiklit).
Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (
Simple English
) ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid
väljasurnud
ja
tehiskeeltes
nagu
ladina keel
esperanto
ja
volapük
, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.
Saksakeelne versioon on välja antud ka
DVD-ROM
-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.
Eestikeelses versioonis
on praegu
259 185
artiklit ja see oli 2025. aasta mai seisuga artiklite arvult 48. Vikipeedia, paiknedes edetabelis
slovakikeelse
ja lõunaaserbaidžaanikeelse vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka
võrukeelne Vikipeedia
, mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.
Kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist seadmest.
Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat
Vaba sisu
muuda
muuda lähteteksti
Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud
GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi
(GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest
copyleft
-litsentsidest (vrdl
'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele
Creative Commons
Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.
Nimi
muuda
muuda lähteteksti
Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab
havai keeles
'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').
Ajalugu
muuda
muuda lähteteksti
Nupedia
, Vikipeedia eelkäija
Vikipeedia loodi
2001
. aasta
15. jaanuaril
esialgu osana
Nupedia
projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati
9. märtsil
2000
ning selle omanik oli
Bomis
internetiportaali
haldav firma. Nupedia peamised juhid olid
Jimmy Wales
(Bomise
tegevdirektor
) ja
Larry Sanger
(Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia
peatoimetaja
). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.
Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat
mittetulundusühing
Wikimedia Sihtasutus
(Wikimedia Foundation).
Riist- ja tarkvara
muuda
muuda lähteteksti
Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga
2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis
Virginia osariigis
Washingtoni
lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte
Equinix
. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis
Texase osariigis
, kus serveriteenust osutab USA ettevõte
CyrusOne
Puhverserverite asukohad:
Amsterdam
San Francisco
Singapur
Tarkvarana kasutatakse:
OS –
Linux
WWW –
Apache HTTP Server
ja
Squid cache serverid
, viimaste koormust jaotab
Perlbal
DB –
MySQL
Skriptid –
PHP
Logo
muuda
muuda lähteteksti
2001 (esialgne)
2001–2003
Teabe otsimine
muuda
muuda lähteteksti
Vikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.
Otsinguprofiilid
muuda
muuda lähteteksti
2024. aastal ajakirjas
Science Advances
avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing k
busybody
hunter, dancer).
Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustab
uudishimu
kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.
Ühtlasi tuvastati
korrelatsioon
uuritava riigi
võrdsuse
taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutab
interdistsiplinaarsele
mõtlemisele.
10
Probleemid
muuda
muuda lähteteksti
Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad
poliitikud
või muud
avaliku elu tegelased
püüda neid puudutavat
infot manipuleerida
, aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi
ajalooliste
faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja
allikakriitilisus
11
12
Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks
ravimite
artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.
13
Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult
rösteri
leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit
12
ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja
Venemaa
ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.
14
Vikipeedia tsenseerimine
muuda
muuda lähteteksti
Pikemalt artiklis
Vikipeedia tsenseerimine
Vikipeedia blokeerimine on osa
tsensuurist internetis
. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu
Valgevene
Iraan
Pakistan
Venemaa
Saudi Araabia
Süüria
Tuneesia
Türgi
Usbekistan
ja
Venezuela
. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist
Hiinas
15
ja 2021. aasta 21. veebruarist
Myanmaris
16
Samuti on ähvardatud
17
ja taga kiusatud selle toimetajaid.
18
Vaata ka
muuda
muuda lähteteksti
Vikipeedia:Sissejuhatus
lugejatele ja toimetajatele
Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas
Vikipeedia:Pressiülevaade
Citizendium
Eestikeelne Vikipeedia
Wikimedia Commons
Wikipedia mälestusmärk
Vikipeedia blokeerimine Türgis
Entsüklopeediad
muuda
muuda lähteteksti
Eesti keeles
muuda
muuda lähteteksti
Eesti entsüklopeedia
Estonica
Teistes keeltes
muuda
muuda lähteteksti
Baltisches biografisches Lexikon digital
Brockhaus Enzyklopädie
Lietuvių enciklopedijos leidykla
Nacionālā enciklopēdija
Wielka encyklopedia PWN
Viited
muuda
muuda lähteteksti
List of Wikipedias.
meta.wikimedia.org
Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash
Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
Vikipeediate loend, andmed reaalajas
, vaadatud 29.08.2024.
Monthly overview
Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)
"Wikipedia Statistics All languages"
. Vaadatud 6. oktoobril 2024
alaline kõdulink
Larry Sanger, "
Küsimused ja vastused Nupedia kohta
", Nupedia, märts 2000
Smith, Jacob (28. oktoober 2024).
"Daily briefing: Three unique Wikipedia curiosity styles revealed"
Nature
(inglise).
DOI
10.1038/d41586-024-03537-5
Kudiabor, Helena (25. oktoober 2024).
"Study reveals three ways to disappear down a Wikipedia rabbit hole"
Nature
(inglise).
DOI
10.1038/d41586-024-03454-7
"Architectural styles of curiosity in global Wikipedia mobile app readership"
Science Advances
. 25.10.2024
. Vaadatud 29.10.2024
Magubane, Nathi (26.10.2024).
"Researchers identify 'dancer' as a new curiosity style in Wikipedia browsing"
Phus.org
. Vaadatud 29.10.2024
"Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama"
ERR
. 25. august 2022
. Vaadatud 23. novembril 2022
Port, Kristjan (22. november 2022).
"Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss"
ERR
. Vaadatud 23. novembril 2022
Kupferberg, Natalie; Protus, Bridget McCrate (2011). "Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment".
Journal of the Medical Library Association
: JMLA
. University Library System, University of Pittsburgh.
99
(4): 310–313.
DOI
10.3163/1536-5050.99.4.010
ISSN
1536-5050
Felton, James (29. juuni 2022).
"Woman Writes Fake Russian History On Wikipedia For Over A Decade Before Being Caught"
IFLScience
. Vaadatud 23. novembril 2022
Harrison, Stephen (21. mai 2019).
"Why China Blocked Wikipedia in All Languages"
Slate Magazine
. Vaadatud 4. veebruaril 2023
"Myanmar blocks Wikipedia in all languages, internet suspended: NetBlocks"
Business Standard News
. 21. veebruar 2021
. Vaadatud 4. veebruaril 2023
"Venemaal ähvardatakse Wikipediat Ukraina sõja artikli eest blokeerimisega"
Forte
. 1. märts 2022
. Vaadatud 4. veebruaril 2023
Belanger, Ashley (6. jaanuar 2023).
"Wikipedia admin jailed for 32 years after alleged Saudi spy infiltration"
Ars Technica
. Vaadatud 4. veebruaril 2023
Välislingid
muuda
muuda lähteteksti
Vikisõnastiku artikkel:
Vikipeedia
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Wikimedia serverid
Vikipeedia artiklite külastatavuse statistika
Vikipeedia koduleht
"Ivo Kruusamägi: mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?"
ERR Novaator, 10. jaanuar 2025
Pärit leheküljelt "
Kategooriad
Vikipeedia
Võrguentsüklopeediad
Peidetud kategooriad:
Ebapiisavalt viidatud artiklid
Viideteta väidetega artiklid
Kõdulinkidega artiklid
Alaliste kõdulinkidega artiklid
CS1 allikad inglise keeles (en)
Vikipeedia
Lisa teema